Kell on see, et tõstan lauale õppimise asjad, võtan läätsed silmast ära ja asendan prillidega ja vähemalt valmistun õppimiseks. (päeval ei saa prillidega olla, Liisule meeldib neid ära võtta)

Ega ma kaugemale sellest õppimise plaanist jõudnud polegi. Aga ma pean. Tänane edusamm on juba see, et kirjutasin lehekestel välja kõik asjad, mis vaja teha on. Neid lehekesi tuli üksteist. Ma lihtsalt PEAN ennast kokku võtma. Ilmselt mitte küll täna. Ega ka mitte homme. Aga ehk siis ülehomme :)

Ma olen praegu hullul igasuguste tarkuseterakeste lainel ja salvestan neid teadlikult endale arvutisse. Kuidagi teevad enesetunde paremaks, aitavad ... Annavad motivatsiooni jne. 

Tahaks endale sellist päris oma kodu, kuhu saaks igasuguseid ägedaid asju seinade peale panna ja asju kujundada ... Mul on kodu küll jah, aga ma olen siin nii nii kaua elanud, et ma ei tegi, kas mu alateadvus ei taha või oska siin midagi ette võtta. Ja eks seda ruumi ole ka vähevõitu. Ma ikka hakkan varsti jõukaks ja saan kõik, mida tahan. Selline on plaan. Ja ega ma ju tegelikult palju ei tahagi. Kodupesa endale ja Liisule ning headturvalistmitteparandustvajavat autot samuti endale ja Liisule ning rüperaali, mida saaks usaldada. Kolm asja. Pole ju palju?

Ah no muidugi, reisida tahaks ka. Jälle Liisuga. Aga küll ma jõuan kõike teha. Unistan suurelt, pingutan (kui jõuan) ja saangi!

Aprilli alguses tuleb Erl oma kompaniiga Hiidu. Ma nii ootan. Ehk saan juuksetuuningutki ja Liisul võiks esimese tukalõikuse ka juba teha, hakkab silma minema teine...

Ah ei tule siit midagi. Head ööd!

No ma siis võtan kätte ja blogin ...

... kuigi üldse kuidagi ei viitsi.

On tunne, et ei ole nagu midagi kirjutada, ega millegi üle uhkust tunda. Tahaks ikka ja alati ju millegagi eputada ... Aga kui pole millegagi eputada ... Siis tekib selline tühi tunne, nagu polekski vahepeal midagi saavutanud või ma ei tea ....

Aga no samas. Liisu aegajalt seisab iseseisvalt kogemata natuke ja oskab kõrrejooki juua (jah, pooled emad maa peal nüüd laseks mulle ilmselt õhupasunaga kõrva), raputab agaralt pead, kui "ei tohi", käputab ja on üldse väga rõõmus ja tubli koguaeg.

Emme on lihtsalt luuser. Suitsetamist maha ei jätnud - no ikka ei taha vist piisavalt. Trenni ei tee ja söön ikka nii nagu kõrgem vägi juhatab. Isu siis ...

Ja muidu on nagu ikka. Kooliasjad kuhjuvad kraesse, kaal pressib tagasi (vähehaaval küll, aga siiski) ja moss tikub kallale. Olen mõelnud, et oleks võinud ka rikkasse perre sündida, küll oleks lihtne, aga samas, ma ei vahetaks oma vanemaid ega peret mitte millegi vastu siin maailmas - nad on parimad.

Liisu vanaisaga

Nemad oleks võinud ju sündida jõukatesse peredesse, oleks kõigil kergem :) Aga no jällegi, vanavanemad, kes on, kes olid, nii head, et ei vahetaks me neidki. Me oleks lihtsalt võinud natuke jõukama päritoluga olla. Ah unistamine ju ei maksa, ju tuleb tööd teha või midagi... (jälle üks stressiallikas, et mis kurat sügisel saama hakkab ...). Samas võib minna hästi. Natuke on juba mingeid lootuskiiri säranud siin mulle, et ega see taevas nii pilvine poelgi. Ma lihtsalt pean tubli olema.

Vahepeal ...
vahepeal sai Elis vanemaks, sai Rommi vanemaks, käisin koolis, tegin Volvole ülevaatuse, Teele läks Indiasse (edaspidi tulevadki blogipostitused Teelele, me leppisime nii kokku, et hoiame sedasi teisteist oma eludega kursis), Liisul oli esimene antibiootikumi ravikuur, käisime mandril, parandasime Volvot ja käisin Maidu sünnipäeval, tulime tagasi Hiidu, käisin tööl ja nüüd on täna.

Maidu sünnipäev! (thank you all for ur kindness and fun)

Tänane päikesevarjutus

Kõigil on raske. Nii imelikult stressirohke aeg on, et ma ilmselt ise ka sellepärast ei suuda mingitest imelikest asjadest üle olla. Ma olen koguaeg nii imelikult kurb seestpool. Eriti õhtuti, kui Liisu magab ..

Volvo nsm

Ja nüüd mõned targad sõnad powered by google ja head ööd ja kallid ja paid!

It must get better ... AND FAST!