No pole hakkamist...

Pilt rotitud Harder - Better - Faster - Stronger Marise blogist

No see on jah loogiline, et mõni päev on päevam, kui teine. Aga ma ei uskunud, et sellest ülesaamine nii raske on. No täna pole lihtsalt tahtmist .. .tahtmist liigutada. Mõtlesin siis, et teen midagi muud. Tegin 50 puusatõstet. No kui rumal minust, ma isegi ei tea, KUIDAS neid teha tuleb. Kindlalt on mingi nipp. Ja ilmselt see võis kõrvaltvaadatuna näida suht niisama põrandal aelemisena. A no tegin noh. Siis tegin seda tuuleveskit sada ja alustasin kükke ja paar planku ja keeruketast (2x5), aga no tunne ikka ei tule. Ilmselt saab täna mu "trenn" enne läbi, kui tunne peale tuleb.

Nojah, see selleks. Vähemalt olen kooliasjadega  tubli olnud. Ainult paar asja veel teha ja äriplaaniga ka enamvähem okas. Majandusarvestusega veits poob, aga Killu Johanna lubas tulla mulle neljapäeval puust ja punaseks teha kuna ma nii loll (puust ja punane) olen. Selle lolli osa mõtlesin ise välja. Ta ei arva tegelikult, et loll olen. Või arvab, aga ei ütle. Ma ei tea. No igatahes, julgen vist järgmine nädal kooli minna küll.

Ah pekki, lähen otsin parem motivatsiooni ülesse.

Head ööd!

"Ma olen niiiii normaalne!"

Mnja ... noorus on ilus aeg. Milleks seda nagu ... raisata? Võib olla tõesti Sa ei kahetse tulevikus IGA oma tegu, sest pooli sa nagunii ei mäleta ja teised pool on vabandusega, et olin joonud, sakkis, kivis või midaiganes. Aga olge lahked, teie võite oma elusi nii elada. Mul on muidu ka fun ja tore. Fun ongi tore, aga topelt ei kärise.

Reedel käisime väljas. See pole seotud eelneva lõigu sisuga. Võib olla kaudselt, aga ... ma parem ei üldista. Tore oli! Teele ja Lauraga läksime (Juk ja Jonks tulid ka meiega). Teele tegi mulle ilu:

 ˇ
Siis läksime Juku juurde. Sealt edasi Carriba-Luige-Priikas ja kodu. Selline tuur oli. Ma polegi vist varem niimoodi "trippinud". Aga noh, nüüd mõneks ajaks küll ka. Kokkuvõte:

Laupäeva hommikul kohvitasime Maidoga ja lobisesime niisama maast ja ilmast. Samuti oma- ja ainulaadne kogemus, kui nüüd aus olla. Hea.

Liisu olin reede õhtul maale vanaema ja memme juurde viinud ja kui laupäeva hommikul ise maale hakkasin sättima seisin lihtsalt keset korterit ja mõtlesin, et mida ma kaasa pean võtma. Olin täiesti segaduses. Tükk aega lihtsalt passisin tühja ja siis viskasin läätsekarbi kotti ja mõtlesin, et timmis, kõik olemas. Lihtsalt nii-nii harjumatu oli, et Liisu juba ennem kuskil oli, et ma ei saanud teda ja ta asju kokku pakkida. See oli veider. Selles suhtes oli üldse selline poolveider ja häiriv olukord, üksi magada, nii et Liisut pole lähedal. Aga noh, eks seda tuleb edaspidigi ette.

Siis läksin maale oma kolme teise generatsiooni juurde: Liisu, mu ema ja memme. Ja mis kõige ägedam - Erle ja Oskar tulid ka! Väääga tore perekondlik nädalavahetus oli. Liisu käis esimest korda kelgutamas (Ma ei saanud selle kelgu lapsepaigaldussüsteemile pihta, vabandan, kui sellega nüüd kellegi vatitupsubeebiemmesid haavan, et ta seal niimoodi on. Vähemalt ta ise oli rahul! Karitale tänud kelgu laenamise eest, musmus.)

Siis mingi hetk tegime Ossuga võidu planki, Oskar on väga tubli ja tugev poiss. Ja siiras ja armas ja kallis ja kõike! Kõige sefim õepoeg EVER!

Ja siis kui Liisu oli suutnud end vahelduseks (ja esmakordselt) kaelani täis pasandada läksin teisele korrusele (kus meil on konkreetne ladu kõiksuguste asjadega) plikale puhtaid riideid otsima, tegin selle pildi:

Mul on selliseid samasuguseid pilte erinevate ilmastikega umbes ... kakskümmend ma arvan. Mulle lihtsalt nii nii meeldib see vaade. Ilmselt ehitan selle rõdu sissepoole endale toa või midagi. Lihtsalt, et saaks vaadata koguaeg. Või prindin need pildid välja ja teen endale albumi ja vaatan seda, see on ka variant ...

Aga see maal olemine on natuke kurjast ka. Ma nüüd juba julgen rääkida, sest tegin täna ühe TUBLI trenni juba ära. Lihtsalt ... emal ja vanaemal on koguaeg seal nii palju häid ... ei mitte häid, valesi ja kuratlikult patuseid toite. Noh. Ühesõnaga, minu esimene ja korralik patupäev. Aga samas, minu tark õde ütleb, et neid peab ka olema. Aga ... kindlasti mitte selliseid ... Ja samas, ta oli ka minuga ju seal, nii et ilmselt ka vaid enda lohutamiseks. Minu lebo on see, et minu mõõtmispäev on neljapäeval, aga tal on homme (saatanlik naer).

Homme algab uus nädal. Homme on hea päev. Ma tunnen seda. Homme ma olen tubli. Ja produktiivne. Ja ilus tahaks ka olla, Homme olen ilus. Kui nohu ja peavaluga saab ilus olla. Mul on need, aga ma ei hädalda. Ega ei saagi loota, et saab koguaeg terve olla. Iiiigas asjas on midagi head. Ka nohus. Kindlasti midagi on :)

Mh okei. Jälle on kell paugust öö nagu. Maal läks aeg palju aeglasemalt. Mis oli ka veider. Ja eile me kõik olime juba kella kümneks tekiall. Mis on meie pere puhul eriti veider. Enamasti mängitakse meie peres kell pool kakteist köögilaua taga turakat veel :)

Aa ja siis me käisime saunas. Ja värvisime mu juukseid. Ah ma ei tea ... üldse on elu äge ju! :)

Head-ööd-kalli-musi-heasi-värvilisi-unenägusid! (mulle)

Tsaupakaaa!

PS. Endiselt otsin vahatamissemu, soovitavalt koos vahatamispaberitega (said otsa)

PS2. See sess ma vist elan kooli ka üle, sest mul on nii-nii khuulid kursakad Killu-Johanna ja Jaana!!!

PS3 (aga kõige olulisem) Mul on si*aks äge pere. Omamoodi, aga äge!

PS4. .... (improviseeri, kallis)

KOLMVEERAND ÜKS ja mõõtmistulemused

Pidin juba eile kirjutama, alustasin eile, aga eile läks mööda. Täna on uus päev, alustasin uuesti. 

Perearstil saime teada, et Liisu on ilus ja tugev ja terve tüdruk. 9 kuu mõõdud 8200 grammi ja 71 sentimeetrit. Sünnipäeva puhul olime rõõmsad ja virilad vaheldumisi. Tädi Teele külaskäik tegi muidugi tuju heaks ja ka see, kui emme trenni tegi :D Ma arvan, et te naeraks ka. Tegingi eile Liisu ärkveloleku ajal, kuna ema tuli ööseks meie juurde ja siis ma ei tahtnud talle seda huumoriepisoodi pakkuda. 

Ärkasin täna 4.37 ja läksin kella kuueks tööle. Täitsa tore päev oli. Kolmapäeval lähen jälle. Olen rahul. Ja ma ei hädalda, et väsinud olen, kuigi olen, aga see on rohkem vaheldusrikas kui väsitav, seega olen rõõmus ikka. 

Jama küll, tööjuures käib peas igasugu mõtteid, millest siia kirjutada võiks, aga nagu ikka, on koju jõudes need asjad peast läinud - üpris megaaju jah. 

Minu teine mõõtmine siis: Kaalu miinus 0,9 kg, ümbermõõda miinus 6 sentimeetrit. Ma algul ei uskunud isegi, aga uuesti vaadates ... no oli ikka nii. Eks olen siis õnnelik ja motiveeritud edasi - järjepidevus toimib! 

Mõtlesin, et hakkan hindama neid katsumusi, mis elu mulle annab. Ma ei tea veel, kuidas ma seda teen, aga võtsin plaani ja mõtlen välja.

Ja panin paika kuupäeva, millal suitsetamise maha jätan - 5. märts (aasta määratlemata), kes teab see teab. Lihtsalt mõtlesin, et seostaks selle kuupäevaga uue mälestuse vms. Peaks väga okei plaan olema :)

Sain täna jälle teada, midagi, mis mulle ei meeldi. Kus mulle ei meeldi inimeste suhtumine ja mõtlemine ja üleolevus. Absurd minu jaoks lihtsalt. Aga mis teha. Kui puudub austus ja kõik muu plusspoolel olev käitumises, siis polegi selliste inimestega minu arvates midagi peale hakata. Ise tundun endale selle kohapealt enamvähem okei. Vähemalt austan oma  vanemaid ja peret ja perekondi :)

Ja see Järvakandi asi ... No mõtlesin oma peas välja, et proovin elada kusagil mujal. Samas ehitasin juba praegust korterit Kärdlas ringi ja tegin sellest suve-tsill-apartmendi, olin rikas ja mul oli ilus mees - mõtetes siis nagu. Ma arvan, et sügisel elan seal, kus mul on tasuv töö. Punkt. Kevadel hakkan otsima - olen pakkumistele avatud :)

Aaga praegu kõik.

Kõike head!

Ajan mula

Näete ongi mitu päeva juba vahele jäänud. Teen siin kohe alguse ära, siis pärast on pool-sundlus lõpetada. Tegelikult hakkasin juba eile kirjutama, aga siis tuli Juku külla ja siis tegin trenni ja siis oli kiire teha mittemidagi ja jäigi lõpetamata.

Vahepeal on palju toimuud: meil tuli näiteks üks hammas juurde, nüüd on neid kokku neli. Täna lähme tehnosse ka ja homme saame juba üheksa kuuseks!!! Peaks proovima selle puhul miskit tervislikku kooki valmistada, aga eks ole näha, kas sellest viitsimisest ka asja saab.

Sööme ise mõngleid ja kamapalle

Peale esmaspäevast tööpäeva olin ikka laip küll, 26 tunni jooksul 16 tundi rasket füüsilist tööd teha on minu jaoks ikka vist natuke üle võimete ... praegu. Aga äge on ikka. Hea on peale tööpäeva. Võin endaga rahul olla, sest ma olen ikkagi vääääga tubli. Paipai. Saaks need kooliasjad ka tehtud. Peaks ikka alustama ... mingi päev.

(Vahepeal käisin verd andmas, panin Liisu magama ja Juku valvas - vot on hea sõber!!! Ja no Liisu muidugi magas terve aja)

Reedel võiks minna Haapsalusse. Tuulelõõtsutajatel seal mäng, Priit kutsus. Aga olen nii kahevahel. Siis peaksin jälle ema "ära kasutama" ja raha kuluks ka. Aga emotsioon, mis ma sealt ilmselt saaks ... Ja see pole nagu one-of-those Carriba pidudest vms. Et usun, et oleks tsill. Eks teen jälle plusse ja miinuseid või siis ootan reedeni, käin tööl ära ja toimin emotsiooni ajel :)

Niiiii, üks otsimiskuulutus vahele siia: Otsin vahatamissemu! Mul on kõik asjad olemas, et vahatada. Ja oskan ise ka. Aga mulle ei meeldi endale haiget teha, säärtega pole hullu, aga kintsudega raske. Painduvus on hea, aga ikka tahab kuskile mingi auk jääda :D Nii et, kui keegi ka vahatab ja mure on sama või migi muu, siis võiks jõud ühendada ja padjaklubiõhtutel teineteist aegajalt siledaks teha :D Jään ootele!

Ja ma tean, et mu mõõtmispäev on homme, aga huvipärast käin ikka vahepeal kaalupeal ja hirmutan mõõdulinti. Nii põnev on lihtsalt! Eile õhtul mulle kaal ei meeldinud, aga hommikune kaal oli rahuldav. Mõõdulint oli ka minu vastu sõbralik, aga olen ikka kuidagi skeptiline, see nagu ei tunduks võimalik. Aga teie saate teada homme, ma ise olen tegelikul sillas! :)

Eveliniga rääkisin ka täna. Nende Triinu kosub ilusti ja kõik on korras, mul on nende pärast nii nii hea meel! Tahaks juba külla minna. Aga mitte enne veebruari. Veebruaris tahan ilusti koolis käia ja tubli olla. Ja siis peale seda on nagunii Oskari sünnipäev ja läheme linna, ja siis see nädal, mis peale seda on siis ilmselt olen mandril. 14. Lelles Veebruarialternatiiv ka. Ja sõbrapäev on ka.

Tädi Ingele!!

Teate, praegu tuleb nii laest, et leian, et pole mõtet kirjutada. Lähme Liisuga tehnosse!

Lebo laupäev ja teoorias peaks õppima

Lauapeal leiab alati midagi põnevat, mida võtta ei tohi :)

Linnuke kirjas - eile (et siis reedel, kui normaalsetel inimestel käivad külalised või käivad nad ise peol) jõudsin mina enne kümmet tekialla. Täitsa muhe. Tegin oma kõhulihased Liisu ärkveloleku ajal ära (ta vaatas mind terve see 14 ja pool minutit, mis on veider) ja peale ööputru ja magamapanekut tegin kükid. Panin veel köögi korda ja mu mõnus suletekk ja padjad mind siis ootasidki.

Auto-probleemi diagnoos ühe Marko poolt oli osaliselt õige, aga tuvastasime kõige ilmsema, see potsik, kuhu seda valatakse, tuleb hoopis välja vahetada, et sealt kuskilt immitseb natukene liiga palju. Tellisime ära ja siis teeme Volvole pai :)

Eile käisime Liisuga Elisel ja Rometil külas.
Saime nende pisikeste staaride üle kõvasti naerda, nad on lihtsalt nii-nii ägedad!

Nüüd avalikustan teema, mis on olnud mu peas aktuaalne üsna pikalt. Lähedasemad teavad ja on aidanud kaasa mõelda. Endale asi üsna selgusetu, aga midagi tuleks ette võtta küll. Nimelt, on mul tagasihoidlik plaan kolida Järvakanti. Lihtsalt vahelduse mõttes ja elumuutuse mõttes. Ma pole kõike veel sajani välja mõelnud, aga samas, võtan kuulda oma õde ja hakkan uurima tööpakkumisi, kus saaks alustada sügisel. Ja siis sätin oma elu hoopis selle järgi. Järvakandis oleks variant muidugi saada tööle sinna klaasiettevõttesse, aga Erl arvas, et liinitöö pole ikka väga mu teema. Eks ma sisi uurin maad ja sondeerin pinnast. Aga vaheldust tahaks küll. Tahaks lihtsalt elada ... kuskil mujal. Mingi aja. Ma usun, et selline tunne on paljudel olnud. Eks kui te keegid seda loete, võite mulle sõltumatut nõu pakkuda :) Ja siis plusse ja miinuseid. Endal mul juba mitu märkmiku lehekülge  täis kirjutatud.

Aaaaga, koolitöödega olen vist küll pisut jännis. Või noh tegelikult ilmselt ei oleks, kui ma viitsiks motivatsiooni leida, et nendega algust teha. Täna proovin. Varsti. Ilmselt õhtupoole või siis üldse mitte, keda ma ikka siin petan.

Täitsa imelik, praegu avastasin ühe oma hirmu. Praegu saan Liisuga suurepäraselt hakkama, ta ei hakka vastu ja riidesse paneminegi on meil rahulik, nagu ka söömine ja magama jäämine jne. Aga ... ma kardan kindaid. Et kui Liisu juba suurem on ja sõrmkindaid on vaja kätte panna noh. Täitsa imelik hirm, aga hirm on.

Eilne lõunasöök.

Ma tegelikult vist söön liiga vähe. No praegu näiteks olen hommikuse kella kümnese pudru peal siiamaani. Aga lürbin siin oma sidrunivett ja isu lihtsalt ei ole. Peab vist sundima ennast veidi rohkem.

Aga tunne on hea. Et olen suutnud järjepidev olla. Pole küll veel kahte nädaladki, aga samas pole ma oma tegemistest vähemalt midagi ära jätnud. Ise olen rahul.

Juku juba üritas täna hommikul komplimenti teha, aga ega tavaliselt tal need väga välja ei tule. Kui viimati mandril tuli, siis arvas ta ka et olen juurde võtnud. Aga kallis on ta ikka.

Kui Erl eile oma filmiõhtust rääkis, muutusin tegelikult natuke kurvaks, Korraks. Ja seda sel põhjusel, et ma üksi ju ei tee filmikat. Ja sellist semu mul ka siin Hiiumaal pole, kellega seda teha. Aga tahaks. Tahaks igasugu asju teha, mida üksinda ega lapsega kahekesi ei tehta. Eks ma igatsen seda perevärki natuke. Üksi on ikka natuke nõme olla. Aga olge mureta, see tunne möödus kiirelt, umbes siis kui sain end voodisse risti visata, telefonis 9gagis surfata ja FoxLife'i pealt seebikaid vaadata. Mul on keegi, kes mu silmadesse sära toob, aga las ta olla :)

Pealegi. Ma ei pea olema kellelegi truu. Ma olen endale truu. Ja kui näen, mis ümberringi toimub arvan, et olen nunn ka. Laseme sellel parem paika vajuda. Tõmmake ise ringi, ma ei viitsi.

Üldse on siin saarepeal kõik natuke naljakas, aga kes olen mina kritiseerimaks. :)

Kaalumispäev ja kolmas hammas

Jah, õde luges sõnad peale, et kord nädalas, hommikul, enne igasuguste protseduuride läbimist. Eelmine neljapäev, ehk esimene kaalumispäev, kaalusin küll keset päeva, aga rõõmu tunnen ikka - miinus 1,9 kg. Midagi ikka on läinud. Kui arvestada jõuludest, kui kaalu sain on kokku alla läinud 5,7 kilogrammi. Tunne on uhke, aga ma üleliia eufooriasse parem ei satu - ajan oma asja edasi. Tänaseks tehtud.

Peale kaalumist, kui Liisuga toimetasin, ajasin talle miskipärast (ise ka ei tea miks) näpud suhu ja ENNÄE IMET - meie kolmas hammas!!!

Katrin ja Stenver, Eike ja Lisell, pildi autor Kerttu kõhubeebiga :)

Täna oli üldse tore päev. EstPaki noored emad ja tulevane noor ema said Katrini juures kokku. Lobisesime ja lalisesime ja sõime lillkapsast ja kurki. Väga tore oli teid näha :)

Siis külastasin Markosid oma Volvoga (Markod on autoremondiluksepad), et jälile jõuda murele nimega kuhu-kaob-roolivõimu-õli. Eespak pani diagnoosi, Suuster kinnitab. Homme. Kell pool kümme. Peab vara ärkama ... siis peaks vara magama minema, aga ma tõesti ei kirjuta siia enam, et ma seda tahan, seda vara-magama-minemist, sest seda vist ei juhtu ikka. Maybe someday :) Tundub, et teha on lihtsalt liiga palju.

Peale Markosi sõitsime Lisiuga maale vanaema-vanaisa-memme juurde. Käisin saunas ja tsillisime niisama nelja generatsiooni naistega. See on idüll. Liisu muidugi tegi suure pissi memme voodisse, aga see käib memme-rõõmudega kaasa.

Õhtu eel käis veel Teele külas, kellega tegime kiired kiirkokkuvõtted vahepeal toimunust ning jääme ootama teisipäeva, kui ta saarele tagasi tuleb.

Ah, jama, head ööd, soon on null :D

Emotsioonidega kolmapäev

Õhtusöök

Täna ... ma käisin ... tööl! Jah, seadus ja eetika ja kõik muu, aga ma lihtsalt ei saanud ütlemata jätta - see oli lihtsalt nii tore! Töö on muidugi raske - kiire ja rasked kastid jne, aga ikka oli tore. Ilmselt ongi tore, kui igapäev käima ei pea ja saab lihtsalt vahel abiks käia. Nagu natuke trenni kaheksa tundi järjest :) Inimesed on ka toredad! Janne näiteks tegi mu päevale suurepärase alguse kommenteerides just seda blogi. Aitäh Sulle! Ja meestega saab palju nalja teha ja lolli juttu ajada. Muidugi on pooleteist aastaga ka palju muutunud, uusi nägusi ja tempot on juurde tulnud. Aga kihvt oli! Sain hakkama. Muidugi sain esimesel  tunnil kohe präkkiva masina ja rullivahe, aga noh ... ikka olen rõõmus :)

Meied

Ja siis ... see töölt koju jõudmine. Kondid olid luudeni väsinud ja kintsu lihased eilsetest kükiharjutustest ülivalusad ... aga astun uksest sisse - roomab Sulle üks särasilm vastu ja siputab nii-nii tugevasti, et tahaks justkui lendu tõusta - kõik väsimus on läinud. See emotsioon, et keegi Sind koguaeg ootab ... see on super! See on selline teistmoodi, kui see on Su oma laps. Sa ei teagi seda tunnet, sa ei saagi teada, kui Sul last pole. Väärt proovimist, ausalt ;)

Ja mu kallis-kallis Karita! Ole ilusti seal, kus oled ja pea ilusti vastu. Katsu puhata, kui ära tuled siis pulbitsed energiast ja võid maailma vallutada! Läheb paremaks! Peab ju minema! Oled mõtetes minuga ja võid alati helistada (kui oma telefoni mikrofoniga midagi peale hakkad või helistamiseks vana telefoni tagasi võtad).

Kõik peab silma ees olema, siis ei saa luuserdada ka :)

 

Tarkuseterake

Ja teeme nüüd Onu Jukiga väikesed kohvid siis teen oma trenivorkut, panen Liisu magama ja lõpetan trenivorku. Kükkidega vaatan, kuidas põlv kannatab, üsna hell on praegu. Panin sideme ümber, ehk läheb paremaks. Ja tõesti, TÄNA ma lähen vara magama. Eile jälle ei jõudnud. Homme on jälle hea päev, ma tean :)

Lets make it work, baby ;)

Peo järeltõuked ja üldine päevamulin

Liisu käis eile esmakordselt teise beebi täis-aastasel sünnipäeval. Renee sai ühe aastaseks. Sädet veel ei tekkinud.

Eilne päev kuidagi libises käest. Lugeda ei jõudnud, trennivärk jäi natuke poolikuks, õppida jõudsin vaid nii palju, et tegime Johannaga raamatupidamise testi ära ja isegi sünnipäeva pilte ei jõudnud eile paika saada. Täna pidin tegema paremini ja rohkem, aga magasin jõudsalt oma päevaplaani sisse. Pole hullu, siiani olen kõik ära teinud.

Eile käis Katrin külas, saime kõikide juttudega ilusti järjepeale ja vahelejäänud aja tasa lobiseda. Sain talt ka hea soovituse: https://www.youtube.com/watch?v=mGvzVjuY8SY&app=desktop
Täna tegin need ära, igapäev lisan ühe korra igale asjale. Natuke hakkas põlvedele, aga ehk saan hakkama, pidi efektiivne olema. Eks näis :)

Varsti, kui Liisu magama läheb teen oma ülejäänud trenni ära ja luban endale ühe mõnusa kuuma vanni ja lähen, AUSALT, vara magama. Homme on Liisul vanaemapäev ja mina ärkan vara (6.30, ma ei mäleta, millal viimati nii vara ärkasin) ja lähen teen natuke tööd.

Ja avastan end jälle mõttelt, kui värdjalikult ma oskan igatseda, Aga ma teen seda ikka, see on minu stiil. Palun vabandust.

Ma nüüd lähen teen oma salati valmis, annan Liisule ta öötoidu ja panen ta magama, teen trenni, lähen vanni ja lähen KA MAGAMA. Ärge külla täna tulge, aitäh!

Tänase päevaga tahaks tervitada Karitat! Sa oled kallis ja tubli! Ja Maidot, kes seda ei loe, aga on täna ka Liisuga kodus :) Sa oled ka kallis ja tubli!

Ja elu on tore ja kõik on ilus ja olen rahul sellega mis mul on :)

Sissejuhatused

Hämmastav laikide meri ütleks ma vaid. Ei teagi, kas see on uudishimu või tõesti tahe mu tegemistele kaasa elada. Eks see näha ole.

Esiteks esimeseks sissejuhatuseks ütlen ja vabandan kohe ära, et ilmselt mu tekstid ja teemad, millest kirjutan kalduvad seinast seina ning hüppavad poolsobimatult ühelt teemalt teisele. Katsuge siis järge pidada ja ärge seda mulle väga pahaks pange. Selline ma juba lihtsalt olen, aju juba mõtleb uut asja, kui ühte kirja panen.

Sissejuhatus beebi teemal

Või noh, mis beebi ta enam on. 22. jaanuaril saab juba üheksa kuuseks. Tõesti see ajalend on olnud ääretult kiire ja vahva. Vaadata, kuidas üks pisikene inimene areneb iga päevaga, on lihtsatl hämmastav. Tubliks on ta ka kasvanud. Ta küll väga ei viitsi veel istuda ja käputada kõndimisest rääkimata, aga roomab ja lebotab puusa peal nii et vähe ei ole. Emotsionaalne on ta ka, mitte et ta palju jonniks, ta on lihtsalt lõbus ja oskab igasugu toredaid nägusi teha.


Sissejuhatus trenni ja tervisliku eluviisi teemal

Jah, ma ikka veel suitsetan. Aga muuga katsun tublim olla siis. Sellest ma ei loobu enne, kui seda tõesti tahan.

Söömine
Söön kõike. Aga ainult teatud asju koos, nagu see asi käib. Samas jälgin suurem määral seda Role (www.role.ee) programmi, kus on kirjas, mida tohin süüa ja mida mitte. See on põhimõtteliselt selline värk, kus on lähenetud minu kehale, minu vere järgi. Tehti miljon vereproovi ja siis selle järgi  vaadati, mis ained ja asjad mu kehale sobivad ja mis mitte (st. mis ladestuvad rasvadeks, raskendavad seedimist jne).

Liikumine
Põhiteema on minu jaokse see: https://www.youtube.com/watch?v=HK6mKUEY09o
Lisanud olen iga ringi järele ka 30 sekundit planki. Sellest neljapäevast lähen üle 60 sekundi peale. Neid teen õhtuti, kui Liisu magab ja edaspidi - KUI ÜKSI OLEN. Eile poisid (kui ütlen poisid, siis enamasti on Juku ja Matu, eile olid lisaks Ints ja Lauri) kiusasid, Juku lahkus vähemalt kolme sinikaga :)

Siis eilsest hakkasin ka selle väljakutsega peale. Aga ... ma ei võistle kellegagi, ikka enda jaoks. Seega, kui sobib, siis see jääb.

Plankingut teen tegelikult põhimõtteliselt päeva peale umbes kümme korda, lihtsalt, kui igav on või midagi. Siis nädalas neljal päeval, ma kas jooksen (~3 km, sest ma tegelikult üldse ei tohigi joosta, põlved 60-aastase omad), kõnnin/jalutan (~6 km, kuigi see on praeguste ilmadega raskendatud), hüppan hüppenööriga (4x5 minutit), keerutan selle imeliku ketta peal (4x5 minutit), rulluisutan (Lehtma teeristi ja tagasi 6,6 kmm, seda ma praegu ei tee, aga sügisel oli täitsa mõnus) või roogin lund või midaiganes. Mingi päev võiks isegi suusatamise peale mõelda, kui ma need üles leian.

Lisaks veel kätekõverdused ja aegajal võimlen niisama esiku põrandal ja tunnen ennast hästi.

Aga see on alles algus ... Ma lihtsalt ei viitsi enam paks olla. PS. Oma neid kõhulihase harjutusi teen peegli ees muide, et motti hoida. Päris hästi tuleb välja :D

* Katsun siiagi alates tänasest igapäevaselt kirja panna, mis ma täpsemalt tegin. Võib olla poole aasta pärast saate ühe enne-ja-pärast pildi ka. VÕIB OLLA, et saate.


Sissejuhatus muudel teemadel

Tegin oma facebooki konto primitiivseks...
...just sellel põhjusel, et ... noh ... haters gonna hate anyway, aga inimesed suudavad ikka üli "lambiste" kohtade pealt kadedad ja ussid olla. Ma lihtsalt ei viitsinud enam. Aga ma ei kustuta oma kontot ära, kuna mulle sobib see, et inimesed on minu jaoks kättesaadavad ja, et mina olen inimeste jaoks kättesaadav.

Minu nägemus viimasel ajal ümberringi toimuvast ehk suhetest (millest mõned ehk toimivadki)
Ma lihtsalt ei saaaaaaaa(aaaaaa) aru, mis toimub. Kas tõesti need horoskoobitajad Nastjad ja Mangid on inimeste ajudega sellise vingerpussi teinud või ongi lihtsalt "selline aasta". Mida ma iseenesest ei usu, sest ... need asjad on vist koguae, igal pool niimoodi olnud. Mina ise lihtsalt olin imelik ja ... truu. Ma ei oleks kunagi uskunud, et see võib imelik olla. Aga, vabandage nüüd sõnakasutust ja kindlasti on erandeid, aga tõesti, kõik panevad kõiki. Vastik! Kutsuge mind vanamoodsaks ja ma kirjutan lihtsalt seda mis hinges segab, aga minuarvates ei ole normaalne, kui inimesed on suhtes ja siis mõlemad võtavad kõrvalt. Ikka vastik! Ma ei tea, minge siis lahku või midagi. Ma ei tea, ma ikka eeldan, et kui kunagi keegi mu ellu uuesti tuleb, et siis ... olen tal mina ja sellest piisaks nagu. Või kas tõesti tänapäeva naised ei suuda mehi enda juures hoida ja neile piisavalt pakkuda ja vastupidi?

Ah igakord, kui sellele teemale mõtlen, tuleb klomp kurku. Parem olen tõesti igaveses tsölibaadis ja emotsioonideta igasuguste meeste suhtes, kui midagi sellist uuesti üle elama peaksin, Check!

Uue aasta puhul lubasin endale, et ei luba endale midagi.
Ma lihtsalt ei näe pointi lubada endale midagi ja siis neid lubadusi murda ning tunda siis stressi sellepärast, et ma end alt vedasin, AGA!

Ma tahan ...
lugeda - mul on terve virn raamatuid, mis mind ootavad, et ma nad järgemööda kätte võtaks;
treenida - vastupidavust ja oma välimust parandada;
õppida - õpin Hiiumaa Ametikoolis (known as Sarve Ülikool) väikeettevõtlust. Õppetöö kestab aasta ja lõpeb juba juunis. (sellega on väike motivatsiooni issue aga pressime läbi);
pildistada - mitte telefoniga, vaid selle päris fotoaparaadiga, miks ta mul muidu olemas on;
süüa - lihtsalt ilusti ja korralikult;
hoolida - hoolida oma lähedastest ja katsuda valmistada neile vähem pettumusi, kui varem. Ma tõesti olen parem;
ja viimaseks ... armastada ennast!


Jooksvalt ...

• Täna lähme Liisuga esimest korda teise titapönni tõelisele sünnipäevale (Renee saab üheseks, Jane ja Silveri poja). 
• Igatsen niisama inimest, keda mul pole, aga on ka. Loogika!
• Eile lõikasin omale tuka!! (esimest korda olin ka LOLL ja lõikasin ISE endal juukseid). Beebijuuksed lihtsalt pressisid nii hullult peale, et kole oli olla. See on iseenesest hea muidugi, juuksed ongi juba väga õhukeseks jäänud. Aga olgem ausad, see vahepealne etapp on porno :D

Aga aitab praeguseks, mu Liisu ärkas oma hommikuuinakust ja nüüd olen tema oma, teie kõik olete sekundaarsed :)

Järgmises või mingis järgnevas postituses plaanin kirjutada OMA inimestest.

Jällekirjutamiseni,
Eike

Ma teen seda jälle - ma alustan uuesti, kuna ...

Tegelikult on põhjuseid palju.

Mu uue elu algus on olnud pikk ja mitte väga lihtne, eks nende algustega ongi nii, alati on mingi negatiivne pauk, mis sunnib uuesti alustama. Olgu, mitte alati, aga 97% minu statistikast küll. Ja mõnikord ongi õigem asjadel lõppeda lasta, et saaks rutem uuesti alustada.

Minu uus algus tehti mulle üsnagi lihtsaks. Või see uuesti alustamine, otsused lihtsalt tehti minu eest, võimalus oligi ainult edasi minna. Ja kuna selleks ajaks oli minu Lisell kahe kuu ja viie päevane, ei jäänud mul väga ka varianti "nonnima" jääda.

Algus algas lihtsalt, aga olla oli ikka raske. Palju küsimusi peas ja kurbus ja melanhooniagi pisut. Aga naeratasin. Olin näiliselt justkui väga rahul, et kõik nii läks. Aga kogukonna värk. Inimesed lihtsalt ootasidki minult, et ma stressaks, ma ei viitsinud. SÄH teile! Kodus ikka pisut stressasin ka, aga eks kõik lähen mööda. Ikka olen rõõmus :)

Ühesõnaga, esimene põhjus ongi minu uus algus vana pagasiga.

Teine põhjus on muidugi minu mitte-enam-nii-beebi Lisell, kellest ikka kirjutada tahan aegajalt. Ja kuna ma oma facebooki konto suhteliselt primitiivseks "tuunisin" ja sinna enam meie selfisi ja reisupilte ei topi, siis ... no kuhugi pean ma ju neid ikka panema :)

Kolmas põhjus, on see, et võtsin ennast nüüd uuest aastast, täpsemalt 8. jaanuarist, uuesti käsile - hakkasin korralikuks, et suveks normaalset välimus omada. Jajajaa, ma tean, olen muidu ka tore ja tark ja ilus ka, aga enda jaoks, tõesti, tahan. Vastupidavust, järjepidevust ja harjumusi! Teen trenni, söön ilusti, ei joo ... (vahel ehk klaasike veini) Võib olla varsti ehk ei suitseta ka, aga mingi pahe peab ju ikka inimesel olema ka!

Plaanid on suured ja head. Motivatsiooni nagu ka on praegu kuidagi. Loodan, et ta jalga ei lase, see motivatsioon, tahe või järjepidavus :)

Ma loodan, et mul viitsimist kirjutada iga päev. Aga ei, pead ei anna ja sõrme ka mitte. Liisu on küll väga-väga hea laps, aga eks talgi ole omad tahtmised.

Ja täna on pühapäev, olen see nädal proovinud vist tõesti iga õhtu vara magama minna (st umbes üheksa ja kümne vahel), siiani pole seda veel juhtunud ja ei juhtu ka täna. Ehk homme. Elu lihtsalt on liiga põnev, et seda lihtsalt maha magada!

Homme siis kirjutan teile oma sisseharjutamisel ja arendamisel oleva trenniplaani. Postitan mõned pildid oma superstaarist, toidust ja võib olla endastki.

Tänane tarkusetera Katrinilt mulle: "Mul ei ole kõike, mida armastan, aga ma armastan kõike, mis mul on!"

Head und,
Eike