Sissejuhatused

Hämmastav laikide meri ütleks ma vaid. Ei teagi, kas see on uudishimu või tõesti tahe mu tegemistele kaasa elada. Eks see näha ole.

Esiteks esimeseks sissejuhatuseks ütlen ja vabandan kohe ära, et ilmselt mu tekstid ja teemad, millest kirjutan kalduvad seinast seina ning hüppavad poolsobimatult ühelt teemalt teisele. Katsuge siis järge pidada ja ärge seda mulle väga pahaks pange. Selline ma juba lihtsalt olen, aju juba mõtleb uut asja, kui ühte kirja panen.

Sissejuhatus beebi teemal

Või noh, mis beebi ta enam on. 22. jaanuaril saab juba üheksa kuuseks. Tõesti see ajalend on olnud ääretult kiire ja vahva. Vaadata, kuidas üks pisikene inimene areneb iga päevaga, on lihtsatl hämmastav. Tubliks on ta ka kasvanud. Ta küll väga ei viitsi veel istuda ja käputada kõndimisest rääkimata, aga roomab ja lebotab puusa peal nii et vähe ei ole. Emotsionaalne on ta ka, mitte et ta palju jonniks, ta on lihtsalt lõbus ja oskab igasugu toredaid nägusi teha.


Sissejuhatus trenni ja tervisliku eluviisi teemal

Jah, ma ikka veel suitsetan. Aga muuga katsun tublim olla siis. Sellest ma ei loobu enne, kui seda tõesti tahan.

Söömine
Söön kõike. Aga ainult teatud asju koos, nagu see asi käib. Samas jälgin suurem määral seda Role (www.role.ee) programmi, kus on kirjas, mida tohin süüa ja mida mitte. See on põhimõtteliselt selline värk, kus on lähenetud minu kehale, minu vere järgi. Tehti miljon vereproovi ja siis selle järgi  vaadati, mis ained ja asjad mu kehale sobivad ja mis mitte (st. mis ladestuvad rasvadeks, raskendavad seedimist jne).

Liikumine
Põhiteema on minu jaokse see: https://www.youtube.com/watch?v=HK6mKUEY09o
Lisanud olen iga ringi järele ka 30 sekundit planki. Sellest neljapäevast lähen üle 60 sekundi peale. Neid teen õhtuti, kui Liisu magab ja edaspidi - KUI ÜKSI OLEN. Eile poisid (kui ütlen poisid, siis enamasti on Juku ja Matu, eile olid lisaks Ints ja Lauri) kiusasid, Juku lahkus vähemalt kolme sinikaga :)

Siis eilsest hakkasin ka selle väljakutsega peale. Aga ... ma ei võistle kellegagi, ikka enda jaoks. Seega, kui sobib, siis see jääb.

Plankingut teen tegelikult põhimõtteliselt päeva peale umbes kümme korda, lihtsalt, kui igav on või midagi. Siis nädalas neljal päeval, ma kas jooksen (~3 km, sest ma tegelikult üldse ei tohigi joosta, põlved 60-aastase omad), kõnnin/jalutan (~6 km, kuigi see on praeguste ilmadega raskendatud), hüppan hüppenööriga (4x5 minutit), keerutan selle imeliku ketta peal (4x5 minutit), rulluisutan (Lehtma teeristi ja tagasi 6,6 kmm, seda ma praegu ei tee, aga sügisel oli täitsa mõnus) või roogin lund või midaiganes. Mingi päev võiks isegi suusatamise peale mõelda, kui ma need üles leian.

Lisaks veel kätekõverdused ja aegajal võimlen niisama esiku põrandal ja tunnen ennast hästi.

Aga see on alles algus ... Ma lihtsalt ei viitsi enam paks olla. PS. Oma neid kõhulihase harjutusi teen peegli ees muide, et motti hoida. Päris hästi tuleb välja :D

* Katsun siiagi alates tänasest igapäevaselt kirja panna, mis ma täpsemalt tegin. Võib olla poole aasta pärast saate ühe enne-ja-pärast pildi ka. VÕIB OLLA, et saate.


Sissejuhatus muudel teemadel

Tegin oma facebooki konto primitiivseks...
...just sellel põhjusel, et ... noh ... haters gonna hate anyway, aga inimesed suudavad ikka üli "lambiste" kohtade pealt kadedad ja ussid olla. Ma lihtsalt ei viitsinud enam. Aga ma ei kustuta oma kontot ära, kuna mulle sobib see, et inimesed on minu jaoks kättesaadavad ja, et mina olen inimeste jaoks kättesaadav.

Minu nägemus viimasel ajal ümberringi toimuvast ehk suhetest (millest mõned ehk toimivadki)
Ma lihtsalt ei saaaaaaaa(aaaaaa) aru, mis toimub. Kas tõesti need horoskoobitajad Nastjad ja Mangid on inimeste ajudega sellise vingerpussi teinud või ongi lihtsalt "selline aasta". Mida ma iseenesest ei usu, sest ... need asjad on vist koguae, igal pool niimoodi olnud. Mina ise lihtsalt olin imelik ja ... truu. Ma ei oleks kunagi uskunud, et see võib imelik olla. Aga, vabandage nüüd sõnakasutust ja kindlasti on erandeid, aga tõesti, kõik panevad kõiki. Vastik! Kutsuge mind vanamoodsaks ja ma kirjutan lihtsalt seda mis hinges segab, aga minuarvates ei ole normaalne, kui inimesed on suhtes ja siis mõlemad võtavad kõrvalt. Ikka vastik! Ma ei tea, minge siis lahku või midagi. Ma ei tea, ma ikka eeldan, et kui kunagi keegi mu ellu uuesti tuleb, et siis ... olen tal mina ja sellest piisaks nagu. Või kas tõesti tänapäeva naised ei suuda mehi enda juures hoida ja neile piisavalt pakkuda ja vastupidi?

Ah igakord, kui sellele teemale mõtlen, tuleb klomp kurku. Parem olen tõesti igaveses tsölibaadis ja emotsioonideta igasuguste meeste suhtes, kui midagi sellist uuesti üle elama peaksin, Check!

Uue aasta puhul lubasin endale, et ei luba endale midagi.
Ma lihtsalt ei näe pointi lubada endale midagi ja siis neid lubadusi murda ning tunda siis stressi sellepärast, et ma end alt vedasin, AGA!

Ma tahan ...
lugeda - mul on terve virn raamatuid, mis mind ootavad, et ma nad järgemööda kätte võtaks;
treenida - vastupidavust ja oma välimust parandada;
õppida - õpin Hiiumaa Ametikoolis (known as Sarve Ülikool) väikeettevõtlust. Õppetöö kestab aasta ja lõpeb juba juunis. (sellega on väike motivatsiooni issue aga pressime läbi);
pildistada - mitte telefoniga, vaid selle päris fotoaparaadiga, miks ta mul muidu olemas on;
süüa - lihtsalt ilusti ja korralikult;
hoolida - hoolida oma lähedastest ja katsuda valmistada neile vähem pettumusi, kui varem. Ma tõesti olen parem;
ja viimaseks ... armastada ennast!


Jooksvalt ...

• Täna lähme Liisuga esimest korda teise titapönni tõelisele sünnipäevale (Renee saab üheseks, Jane ja Silveri poja). 
• Igatsen niisama inimest, keda mul pole, aga on ka. Loogika!
• Eile lõikasin omale tuka!! (esimest korda olin ka LOLL ja lõikasin ISE endal juukseid). Beebijuuksed lihtsalt pressisid nii hullult peale, et kole oli olla. See on iseenesest hea muidugi, juuksed ongi juba väga õhukeseks jäänud. Aga olgem ausad, see vahepealne etapp on porno :D

Aga aitab praeguseks, mu Liisu ärkas oma hommikuuinakust ja nüüd olen tema oma, teie kõik olete sekundaarsed :)

Järgmises või mingis järgnevas postituses plaanin kirjutada OMA inimestest.

Jällekirjutamiseni,
Eike