Suur paks kass

Ilmselt umbes-täpselt selline ma praegu välja näengi. Ja olengi. Selline laisk ja loid ja null-motiga. Teoorias ma muidugi olen tugev, kuidagi oskan üle olla, aga tegelikkus on ikkagi teine. Asju, mis tuju heaks teevad on üsna vähe. Ma pole isegi aru saanud, kas ma saaks korda, kui mul oleks raha või kui ma saaks mingi suure muutuse, elukoha vahetuse või töökoha saamise näol või see kui ma end armastada suudaks. Ma ju proovin. Ja ometi pingutan, aga miski ei lähe paremaks. Muidugi ei saa ka enesearmastamisest miskit välja tulla, kui ükspäev lihtsalt söön ära pakitäie krõpsu. No kui nõrk saab üks inimene olla.

Muidu jooksuga täitsa okei. Jaksan ja jooksengi ja väga mõnus on. Ka lumega. Sain ju naelad omale.

Mind nagu häiribki see tunne, et ma ei saa nendele inimestele midagi vastu anda, kes mind aidanud ja toetanud on. No näiteks mu õde! Superinimene lihtsalt. Tema vist pingutab mu nimel rohkem, kui ma ise. Ma lihtsalt tahaks sellest kõiges välja tulla vaimselt tervena, et mu lapsel oleks ema, kes ongi parim ema maailmas. Mitte, et ma seda hetkel tema jaoks ei oleks, tema on mu suurim tahe siin paksu kassi seljas veel midagi ära teha. Ta on juba nii suur laps, aga minul on tunne, et ma pole saanud talle pakkuda ei miskit muud, kui emaarmastust. Mis on ju nagunii igati loogiline. Ma tahaks anda talle rohkem, tahaks anda talle kõike. Perekonda ja kodu ....

Ma olen katki. Ja mitte sellepärast, et keegi on mulle haiget teinud või oleks teinud või tahab teha, lihtsalt, iseenda pärast olen ja ma ei oska sinna mitte midagi teha. Olen omadega täiesti tupikus. Ja selles kohas, kus ma mõistan, et ma ei oskagi midagi, et tööle kuskile minna saaks (ja hetkel ju pole väga mõtet ka, kuna töötuskindlustushüvitis on täiesti normaalne ja arvestatav summa), aga tulevikumõttes. Ja ma lihtsalt mandun ära.

Vähemalt saan Liisule jagada enda superperekonda, kui meie oma pisikese kaheliikmelise perega ise hakkama PEAME saama ja end normaalselt käima peame saama!

Jõulud 2015

Jõulud 2015

Ja tegelikult ma armastan oma inimesi - teid kõiki ja elamist, aga miks see kõik peab nii kuradi keeruliselt mulle ette määratud olema? 

Karma should pay it back to me oneday.

Suur paks Eike.