Vahepealne aeg on olnud emotsionaalne, elamusterikas ... Palju on toimumas, produktiivsus on maas. Nii palju on teha, nii palju on VAJA jõuda - no ei jõua.
Liisu esimest sünnipäeva enne esimest esimest sünnipäeva tähistasime mandri vanaema, tädi Triinu ja Aigariga Roograhus. Oli väga tore päev ja vääääga head kõhutäied :) Liisu sai endale uusima mudeli laulvast targast koerast. (Jaaa mul on kõik laulud peas, eks see kink vist oligi emme lõbustamiseks rohkem).
Vahepeal majandasime Liisuga korteris veits. Hiiumaa vanaema ja vanaisa kinkisid Liisule nurgadiivani (hakkame juba pliksile kaasavara kokku ajama, jajaa). Ja tõstsime oma elamist veidi ringi. Vahepeal asju kokku pakkides, pakkisin kogemata lapse ka ära. Hea, et keldrisse riiulile ei viinud :)
Esimene pidu esimese esimese eluaasta täitumise päeval käisid külas sugulased ja niisama kallid. Tädi urve tegi selleks puhuks meile magusat nänni. Tädi Urve on väga tore inimene, Liisule ta ka väga meeldib :)
Teisel esimese eluaasta teisel päeval ja peol käisid minu kursusekaaslased - Johanna, Gerda koos Arabellaga, Jaana ja Reeni.
Lisaks pidasime veel kaks pidu. Titemammadega ja semukatega. Kui laupäeva õhtul lõpuks voodisse heitsin olin läbi nagu ... Läti raha? Või on neil ka euro? Krt, läbi nagu 100-aastane ära elanud inimene. Küll aga hoidis mind alal mõte, et järgmine päev on maal saun ja mõnus äraolemine :)
 |
| Pildid on mõlemad tehtud Jüripäevadel, esimene siis, kui Liisu oli ühepäevane ja teine siis kui Liisu oli ühe aasta ja ühe päevane. Parempoolsel pildil on Liisu lillekimbuga, mille tädipoeg Oskar koos emme-issiga talle sünnipäeva puhul saatis. |
... aga OH HOIDKU!!!
Alles ta ju sündis! Alles ta just tuli mu ellu!! Ja juba, JUBA, on möödas üks aasta. Aasta on terve mu elu olnud vääääga pikaajaline termin, aga nüüd!? Kas nüüd ongi siis nii, et varsti ta juba läheb kooli ja lendab pesast välja. Ma tahan veel lapsi. Kähku! :D See on olnud lihtsalt hämmastav ja lemmikuim aasta mu elus. Mu senises elus, sest nüüd iga aasta tuleb uus lemmiks, selle pisikese lemmikinimesega. See ongi nii naljakas, kuidas tema on mu number üks, ja kõik teised ongi number kahed. Mu maailm. Mu kallis ... Tänu temale, ma olen keegi! Ma olen tervelt aasta aega olnud ema ja saanud sellega hakkama - ta ju elab, ta ju hingab, ta on rõõmus, ta toob igasse mu päeva tähed ja päikese!!! Mu pisike elu! :) Aitäh Sulle Lisell!
Ja me saame hakkama. Nii kaua, kui oleme teineteisele olemas - me SAAME hakkama!
PS. Trenni pole teinud. Olen paisunud nagu melon. Motti pole. Kooliasjad tegemata. Praktika aruanne tegemata. Lõputöö - pole alustanud. Tööotsingud - pole väga vilja kandnud. Koolilõpp tundub kahtlane. Tervis - pole ka suurem asi. Aga ma ei nurise. Sest mul on Liisu. Ja ta veel õnneks ei saa aru, kui emme loll on ja näiteks kooli ei lõpeta - endal oleks lihtsalt ülimark :D.
But well, hey! Happy toughts! We're perfect! We'll manage.
Aaaaaa! Ja Magnus käis Eestis. Krdi hea on ikka näha sõpra, kes on välismaal edukas ja käib lausa Hiinas hiinlasi piitsutamas, et need JaakejaJoonaseid õmbleks :D You're perfect, my mate! <3 p="">
Ja no samas, ajalend. Homme on vanaisa surma-aastapäev ... Ja sellest saab (vist) juba 18. aastat. Ja alllles ta oli siin. Alles see oli kui tagusin lauajuppide sisse naelu ja "ehitasin" purjekaid. Ta vaikis ja elas kaasa. Pärast sikutas kõik naelad välja ja tagus sirgeks, et ma ikka jälle järgmine päev uusi ehitada saaks. Oh vanaisa ... Kallis oled!
Head ööd!
No comments:
Post a Comment