No, esimene päev peale viimast postitust sain ka siis 27, aga päriselt ei olene mu kirjutamisvaegus sellest, et langesin oma vanuse tõttu sügavasse stressi või midagi taolist. Lihtsalt ... nii palju toimus, aga samas kirjutada polnud nagu millestki.
Ise arvan, et suvega elasin end välja. Tänaseks võtsin vastu otsuseid ala nagu võtan ennast käsile, kasvatan last ja teen seda hästi, teen trenni, olen igatepidi tubli... ja si*amagnet ka enam olla ei viitsi, seega ... ei ühtki meest mu elus... (Peale isa. Ja Oskari. Ja Guido ja Juku ja Matu jne, aga no saate aru küll.) Aga põhiasi "miks" vastuseks on, et ma lihtsalt EI VIITSI! Mu ema on alati öelnud, et see "ei viitsi" pole kellegi asi, aga ma arvan, et ta kiidab mu otsuse hetkel heaks.
 |
| Mul pole ju meest vajagi, kui mul selline AARE on! <3 td=""> |
Vahepeal on nii palju toimunud, selliseid asju, millest vist tagantjärgi kirjutada pole väga mõtet. Ja osade asjadega on nii, et ei taha ka.
Küll aga, vaimustun ma endiselt väikestest asjadest ... Mis samas mu enda jaoks üsna suured on. Nimelt. Ma suudan joosta umbes viis kilomeetrit ilma suremata, ilma pistmiseta ja ilma kõndimata - suurepärane saavutus, emasvaal. Aga samas, ma tunnen ja tean, et see viib kuhugi. Ma olen ise rahul.
Samas nüüd siin tavalisematest ja elulisematest asjadest rääkida, siis harjutame Liisuga hetkel lasteaias käimist. Esimese nädala elasime üle (mõlemad) ja homsest juba uus nädal. Väga põnev aeg on. Töö kohapealt ka asjad veel lahtised, et mis ja kas ja kuhu ja kuidas ja "tegelt ka vää?", aga saame hakkama. Eks seda saab terve maailm jooksvalt teada.
Ma hakkan vist postitusi lõigutama siin. Et noh, ala "emasvaal võtab alla (kui võtab)" lõik ja lõik "Lisell" jne. Muidu on kõik nagu pudru ja kapsad ... kuigi samas ... Ongi ju! Ah võibolla järgmine kirjatükk tuleb jälle vabsee peale jõule. Ärge siis pahandage.
Igatahes. Homme on lasteaiapäev ja Eike peab magama minema (see on ikka päris väsitav tegelikult ka). Ja samas, üle mitme-setme aja tegin ka planki ja kõhulihaseid (neid mida ikka tegin) ja tuuleveskit ka, nii et võib linnukese kirja panna. Telekat muide vaatan ka õhtuti nüüd kettal seistes. Muidu ei luba endal telekat vaadata, siis saadan end parem hoopis magama.
Suitsetamisest proovin ka jõudu- ja järkumööda loobuda. Proovin. Vaikselt.
Armastan elu!
Kalli-kalli!
Teie,
eiks.
No comments:
Post a Comment